Maailmas tehakse päevas hinnanguliselt umbes 1 miljon selfiet. Murdumas on isegi need, kes veel hiljaaegu arvasid, et telefon on helistamiseks.
Nagu õigele linna päevale kohane, avab see uksi, mis tavaliselt pigem suletud. Nende seas on saabuval 29. juunil Tartus ajavahemikus 12–15 mõned tornid, sekka vähemalt üks katus.

Linna päeva enekakool võimaldab seega imelisi hetki koos erakordse enda, aga loodetavasti ka oma linnaga – seda läbi vaatevinklite, mis igapäevaselt kättesaamatud.

Vastutulelikud Tartu abipolitseinikud vaatavad, et teiega turnides ning end erinevate harvasinevate vaadete taustal pildistades midagi halba ei juhtuks. Nii Peetri kui Pauluse kirikutes on samal põhjusel, aga ka teie küsimustele vastamiseks, kohal koguduse ja kirikuga seotud inimene. See on võimalus, millest soovitame kindlasti viimast võtta!

Kohapealseks kasutamiseks on kõigis enekakooli kohtades olemas spetsiaalne lisavarustus – endlipulk.

#tartulinnapaev igatahes!

Tartu Pauluse kiriku taastamise osas „oli 20. aprillil 1950 Tartu TSN Täitevkomitee asunud eitavale seisukohale.” Õnneks saabus 1957. aastal otsus kirik siiski üles ehitada, asjasse oli segatud ka tollane linna peaarhitekt Arnold Matteus.

Tartu Pauluse kirik on Eesti ainus juugendstiilis sakraalhoone ning siin 20. sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem, ühtlasi Eesti esimene uuestiililine kirik.
Kiriku projekteeris Soome-Ameerika arhitekt Eliel Saarinen, kes on üks Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte ning oluliste rahvuslike ehitiste  (Soome Rahvusmuuseum, Helsingi raudteejaam) projekteerija. Tartu Pauluse kiriku projekteeris Saarinen 1913, ehitus valmis 1917. ja 1919. aastal.

2017. aastal möödub 100 aastat kiriku kasutuselevõtmisest. 2006–2015 kestnud rekonstrueerimistööde käigus oli esmakordselt võimalik projekti ja arhitekti ettekirjutusi järgida nii, et täna on Läänemere-piirkonna unikaalne arhitektuurimälestis „rohkem Saarinen” kui eales varem.

Tartu Pauluse kiriku tornis asuvad ka suurimad Tartu kirikukellad. Need on tornist lahkunud ühe korra – aastal 1944, kui kellad pommitamise käigus tekkinud tulekahju tõttu hoone esimesele korrusele prõntsatasid.

Kiriku torni pääseb linna päeval ehk 29. juunil ajavahemikus 12–15 ning seda loomulikult ka ennast pildistamata. Enne kellade juurde jõudmist avaneb hea võimalus hinge tõmmata kiriku lugu tutvustava fotonäituse seltsis.