Enekakool Tartu Peetri kiriku tornis

Tartu_Peetri_kirik_2012 Maailmas tehakse päevas hinnanguliselt umbes 1 miljon selfiet. Murdumas on isegi need, kes veel hiljaaegu arvasid, et telefon on helistamiseks.
Nagu õigele linna päevale kohane, avab see uksi, mis tavaliselt pigem suletud. Nende seas on saabuval 29. juunil Tartus ajavahemikus 12–15 mõned tornid, sekka vähemalt üks katus.

Linna päeva enekakool võimaldab seega imelisi hetki koos erakordse enda, aga loodetavasti ka oma linnaga – seda läbi vaatevinklite, mis igapäevaselt kättesaamatud.

Vastutulelikud Tartu abipolitseinikud vaatavad, et teiega turnides ning end erinevate harvasinevate vaadete taustal pildistades midagi halba ei juhtuks. Nii Peetri kui Pauluse kirikutes on selles ajavahemikus  samal põhjusel, aga ka teie küsimustele vastamiseks, kohal koguduse ja kirikuga seotud inimene. See on võimalus, millest soovitame kindlasti viimast võtta!

Kohapealseks kasutamiseks on kõigis enekakooli kohtades olemas spetsiaalne lisavarustus – endlipulk.

#tartulinnapaev igatahes!


Kui 1869. aastal I üldlaulupeole koguneti, oli Narva mäel saksa käsitööliste seltsilt peoks üüritud aia taga veel lage maa. Kuigi Tartu Peetri kogudus oli juba olemas – see tekkis 148 aastat tagasi, kui liiga suureks paisunud Maarja kogudusest (seal olid koos maa- ja linnainimesed) eraldusid Tartu linnaeestlased. Jaanuaris 1870 Tartu Jaani kirikus peetud jumalateenistusel uuele kogudusele apostel Peetruse järgi nimi.

133 aastat Emajõe ürgoru serval kõrgunud pseudogooti stiilis Tartu Peetri kirikule pandi nurgakivi 31. mail 1882 (v. k. j.) ja hoone pühitseti jumalateenistuste pidamiseks sisse juba kaks aastat hiljem. Esindusliku hoone ehitamiseks vaja läinud kivid telliti Ilmatsalu telliskivivabrikust.

Iidset katedraali meenutavalt kirikul on: 10 torni (neli nurgatorni, üks idaviilu torn, 56.5 meetri kõrgune peatorn ning neli peatorni ümbritsevat ilutornikest), kahekordsed külgrõdud, 1 500 istekohta, Johann Köleri altarimaal „Kutsuv Kristus” (1890), 23 registriga kontsertorel (meister Müllverstedt, 1891, viimane kapitaalremont 2001), tornikell-ajanäitaja (1904) ja kolm tornikella (valatud aastatel 1884, 1889 ja 2012).

Peetri kogudus on olnud läbi aegade eestluse kasvataja ning hoidja – siin hakati vastulöögiks linna võõrkeelsele kultuurimiljööle esmakordselt andma eestikeelset haridust. Kirik oli tuntud ka tugipunktina protestiaktsioonides osalenud koolinoortele enne ja pärast kogunemisi Julius Kuperjanovi haual kiriklikel ja rahvuslikel tähtpäevadel.

Aastatel 2010–2013 teostati kirikuhoone juures remont, mille käigus restaureeriti kiriku aknad, uksed ja välisfassaad, paigaldati tornikiivritele ja katusele vaskplekk-kate ning soojustati kiriku laepealne. 2015 restaureeriti kiriku altariruum.

Kiriku torni pääseb linna päeval ehk 29. juunil ajavahemikus 12–15 ning seda loomulikult ka ennast pildistamata.

Tartu Peetri kirik avamine Tartu Peetri kirik tornide ehitus Tartu Peetri kirik 1941