Kindlasti on veebruari lõpus juuni saabumise ülekinnitamine ainult kasuks. Mis siis, et hetkel on hirmus pidulik niigi!

Tartu linna päeva vääramatuks taastulemiseks soovitame juba praegu tutvuda abimaterjalidega, mis on, khm, tavapäraselt kättesaadavad ka peagi uueneval kodulehel ;).

Kohtumiseni Ooperisümbioos 3-l 29. juunil 2018!

---
SOPRAN
– kõige kõrgemaid noote laulev naishääl (käivad jutud, et ka kõige kõrgemini tasustatud häälekategooria), ooperimaailma diivad ja staarid, jäägitult asjatundliku ooperipubliku poolt jumaldatud. Sopranid on läbi aegade esitanud kangelannade, lugupeetud abikaasade ja eriti esimeste armastajate rolle, kuid osalevad meelsasti ka intriigides ja peavad kiivalt oma meestel silma peal. Üldiselt kehastavad sopranid pigem kenasid inimesi. Nende tegelaskujud surevad sageli. Näiteks Violetta Verdi „La Traviatas”.

METSOSOPRAN
– naishääle keskmine kategooria kontraaldi ja soprani vahel, asub lähemal sopranile. Viimasega võrreldes kehastab mõnevõrra ebameeldivamaid inimesi, kuid ilmtingimata jõulist ja tahtekindlat karakterit. Metsosopranid võivad olla nõiad, võrgutajaid ja esimese armastaja rivaalid. Metsode esitada on tänapäeval barokkooperite meesterollid ning muidugi teismelised poisid. Kui teile tänaval Bizet` ooperi Carmen vastu tuleb, siis teadke, et tegemist on metsosopraniga. Võrreldes sopraniga ei pea metsosopran nii sageli surema.

TENOR
– kõrgeim loomulik meeshääl, ka see kõrgeimalt tasustatud meeshääl. Pavarotti sai oma kõrgaastatel ühe õhtu Metropolitani laval laulmise eest 50 tuhat dollarit. Tenor esitab kangelaste, esimeste armastajate ja hurmurite rolle. Tenori rollid on väärikad. Intriigides ta ei osale, kuid võib teistelt meestelt naisi üle lüüa. Tenor on tavaliselt ka see õnnetu armastaja ning tema lõpp ooperis on fataalne. Bel canto heliloojad armastasid kirjutada tenoritele pikki ja traagilisi surmastseene. Kuid Verdi armastas kirjutada väärikaid peaosi (kuningad, hertsogid, krahvid) just baritonile. Ka tema õnnetu kojanarr Rigoletto on baritoni esitada.

BARITON
– tenori ja bassi vahepealne meeshääl, mille hääletoon on lähemal bassile. Baritonid kehastavad sageli asjalikke ja abivalmis isasid ja õnnetuid abielumehi, aga ka intrigaane, kelme, samuti röövleid, kaabakaid, vangivalvureid ning muid vastikuid tüüpe.

BASS
– madalaim meeshääl. Kehastab kuningaid, preestreid, inkvisiitoreid, kellegi isasid ja teisi autoriteete ning võimukandjaid, sageli vanemaid meesterahvaid, koomilistes ooperites aga natuke ohmusid vanainimesi, vahel ka kuradit. Rossini värvikas don Basilio, see „Laimujutu” esitaja „Sevilla habemeajajas” on bassi roll.
... Näita rohkemNäita vähem

1 päev tagasi

Kindlasti on veebruari lõpus juuni saabumise ülekinnitamine ainult kasuks. Mis siis, et hetkel on hirmus pidulik niigi!

Tartu linna päeva vääramatuks taastulemiseks soovitame juba praegu tutvuda abimaterjalidega, mis on, khm, tavapäraselt kättesaadavad ka peagi uueneval kodulehel ;). 

Kohtumiseni Ooperisümbioos 3-l 29. juunil 2018!

---
SOPRAN
– kõige kõrgemaid noote laulev naishääl (käivad jutud, et ka kõige kõrgemini tasustatud häälekategooria), ooperimaailma diivad ja staarid, jäägitult asjatundliku ooperipubliku poolt jumaldatud. Sopranid on läbi aegade esitanud kangelannade, lugupeetud abikaasade ja eriti esimeste armastajate rolle, kuid osalevad meelsasti ka intriigides ja peavad kiivalt oma meestel silma peal. Üldiselt kehastavad sopranid pigem kenasid inimesi. Nende tegelaskujud surevad sageli. Näiteks Violetta Verdi „La Traviatas”.

METSOSOPRAN
– naishääle keskmine kategooria kontraaldi ja soprani vahel, asub lähemal sopranile. Viimasega võrreldes kehastab mõnevõrra ebameeldivamaid inimesi, kuid ilmtingimata jõulist ja tahtekindlat karakterit. Metsosopranid võivad olla nõiad, võrgutajaid ja esimese armastaja rivaalid.  Metsode esitada on tänapäeval barokkooperite meesterollid ning muidugi teismelised poisid. Kui teile tänaval Bizet` ooperi Carmen vastu tuleb, siis teadke, et tegemist on metsosopraniga. Võrreldes sopraniga ei pea metsosopran nii sageli surema.

TENOR
– kõrgeim loomulik meeshääl, ka see kõrgeimalt tasustatud meeshääl. Pavarotti sai oma kõrgaastatel ühe õhtu Metropolitani laval laulmise eest 50 tuhat dollarit. Tenor esitab kangelaste, esimeste armastajate ja hurmurite rolle. Tenori rollid on väärikad. Intriigides ta ei osale, kuid võib teistelt meestelt naisi üle lüüa. Tenor on tavaliselt ka see õnnetu armastaja ning tema lõpp ooperis on fataalne. Bel canto heliloojad armastasid kirjutada tenoritele pikki ja traagilisi surmastseene. Kuid Verdi armastas kirjutada väärikaid peaosi (kuningad, hertsogid, krahvid) just baritonile. Ka tema õnnetu kojanarr Rigoletto on baritoni esitada.

BARITON
– tenori ja bassi vahepealne meeshääl, mille hääletoon on lähemal bassile. Baritonid kehastavad sageli asjalikke ja abivalmis isasid ja õnnetuid abielumehi, aga ka intrigaane, kelme, samuti röövleid, kaabakaid, vangivalvureid ning muid vastikuid tüüpe.

BASS
– madalaim meeshääl. Kehastab kuningaid, preestreid, inkvisiitoreid, kellegi isasid ja teisi autoriteete ning võimukandjaid, sageli vanemaid meesterahvaid, koomilistes ooperites aga natuke ohmusid vanainimesi, vahel ka kuradit. Rossini värvikas don Basilio, see „Laimujutu” esitaja „Sevilla habemeajajas” on bassi roll.

Tartu linna päev 2017 – Ooperisümbioos 2

Linna päev ei mahu enam ühe päeva sisse ära – 29. juunist on Tartus kujunemas ooperi- ja klassikalise muusika minifestival, mis algab juba linna päeva eelõhtul ja libiseb järgmisesse päeva ka!

29. juunil lähevad ooper, klassikaline muusika ja ooperisolistid suvises Tartus jälle linna peale. Seekord võtavad nad kaasa armastatud Eesti näitlejad, et üheskoos ooperit sümbioosida ehk erinevaid žanreid kokku pannes nende piire hägustada, kuulamiskogemust ehmatada ja elamusi vallandada.

Tartut otsitakse ja leitakse linna päeval hästi kokku sätitud kontsertides ja ülesastumistes, sisukates rännakutes, hoolega läbi komponeeritud (inim)kooslustes, seni märkamata nurgatagustes ja kindlasti ka uutes ja vanades linna päeva traditsioonides, õhtusest raekoja platsi galakontserdist rääkimata.

Kaastegevad: Tartu linnakirjanik, lodi, eksperdid, virtuoosid, sõnameistrid, maestrod, tõukerattad jpt.

 

Tartu linna päevana tähistatakse 29. juunit – rahvakalendris peetri- ehk peeterpaulipäev ja kirikukalendris linna apostlite Peetruse ja Pauluse päev – alates 2003. aastast. Sellel päeval aastal 67 märtrisurma läinud apostlid Peetrus ja Paulus olid keskaegse Tartu kaitsepühakud, kelle võtit ja mõõka on kujutatud linna vapil.

Sarnaselt teistele Euroopa linnadele, saab ka Tartus linna päeval meelt lahutada, tarkust koguda ja häid kontserte nautida. Tavapäraselt toimub ekskursioone ja teisi traditsioonilisi linna päeva ettevõtmisi, kaasa lööb Tartu muuseume, raamatukogusid ja kohvikuid.

Email to someoneShare on FacebookGoogle+Tweet about this on Twitter